Eksperti: Eesti presidendikandidaatide otsimine on veninud
Poliitikaeksperdid ütlevad, et erinevalt varasematest valimistest on praegu ainult üks erakond esitanud parteilise kandidaadi, ning kandidaadid ei pea üleriigilist kampaania. See võib viia valimiste ummikusse.
Poliitikaekspertide hinnangul erinevad tänavused Eesti presidendivalimised varasematest selle poolest, et praegu on vaid üks erakond esitanud kandidaadi, kes on erakonna liige. Kandidaatide otsimine on veninud ning potentsiaalsed presidendikandidaadid ei ole läbi viinud üleriigilist kampaaniat valijameeste kogule. Poliitikateadlane Tõnis Saarts märkis, et varem, kui ametisolev president ei kandideerinud, alustasid erakonnad kandidaatide otsimist varakult, sest oli selge, et valimised võivad jõuda valijameeste kogusse. Kandidaadid külastasid suvel kohalikke omavalitsusi, et koguda valijameeste toetust.
Näiteks 2016. aastal teatasid Allar Jõks ja Eiki Nestor oma kavatsusest mais, Marina Kaljurand ja Siim Kallas aprillis, Mailis Reps oli Keskerakonna kandidaat juunis. Kõik nad käisid Eestis ringi kampaaniatega. Sotsioloog Juhan Kivirähk hoiatas, et kui igal erakonnal on jälle oma kandidaat, ei pruugi valimised õnnestuda; ka valijameeste kogu võib sattuda ummikusse, nagu juhtus, kui kiiresti leiti Kersti Kaljulaid.
Praegu on ainus kandidaat, kes kohtub valijatega, EKRE esindaja Mart Helme. Saartsi sõnul viivitavad erakonnad seekord kandidaatide esitamisega, sest nad ei taha inimesi, kes on erakondadega liiga seotud. Koalitsioon, sealhulgas Reformierakond, teadvustab, et tal pole piisavalt toetust oma kandidaadi esitamiseks, ja panustab kompromissile. Opositsioonil pole ilmselt tugevat kandidaati, kelle ümber ühineda.
Saarts ütles, et erakonnad ei taha võtta riske parlamendivalimiste eel, sest see võib tuua edu või kaotuse. 2006. aastal, kui parlamendi hääletus nurjus, kampaaniad Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves valijameeste kogu ees; see mõjutas ka järgmisi parlamendivalimisi. Ilves võitis vaid ühe häälega üle miinimumi, ning 2007. aastal olid Reformierakonna ja Keskerakonna tulemused väga lähedal.
Presidendivalimiste tulemus Riigikogus sõltub Saartsi sõnul suuresti Isamaa strateegiast. Kui Isamaa tahab näidata koalitsiooni ja sotsiaaldemokraatide nõrkust, võib hääletus minna valijameeste kogusse. See ei tähenda siiski, et erakond lõpuks ei toetaks kandidaati, keda ta Riigikogus oli valmis toetama.
- aastal piirdusid valimised Riigikoguga, kuigi algselt arvati, et otsustab valijameeste kogu. Reformierakond ja Keskerakond leppisid kokku koostöös ning Alar Karis valiti teises voorus.
